Kuidas Ruhnus vetikafarmiga tulevikku (ja ka siiapüüki) planeeritakse.
Läänemerd on aastakümnete jooksul toitainetega rikastatud, mis on põhjustanud mitmeid keskkonnaprobleeme nagu eutrofeerumine ja vee kvaliteedi halvenemine. Merekarpide ja suurvetikate kasvatamine on osutunud paljulubavaks lähenemiseks selle keskkonnasurve ohjamiseks, kuna nende abil saab mereveest efektiivselt eemaldada suuri koguseid toitaineid, parandades samal ajal mereelupaikade seisundit. Siiski ei sobitu Läänemere lääneosas ja Põhjameres kasutatavad kultiveerimistehnoloogiad Eesti rannikumere väiksema soolsuse ning karpide ja merevetikate erineva geneetilise taustaga.

MTÜ Ruhnu Kultuuriruum on seoses merelise kultuuripärandi säilitamise ja edasiarendamisega toetamas Ruhnu saare uusi suundi väikeettevõttluses, mis toetaks ka sinimajanduslikke visioone - vastavalt ühingu Visioon 2035 dokumendile. Taotlesime 2024 aastal rahastust vetikakasvatuse keskkonna jalajälje kaardistamiseks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi 29.11.2024 otsuse nr 17-31.3/24/684 "Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 meetme „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus” projektitoetuse taotluse rahuldamine ning toetuse määramine". Tänaseks on valminud ka uuring ja lõpparuanne "Ruhnu eskperimentaalne vetikafarm: looduskeskkonna uuringud" (Roheline Vihmavari 2025).
Eesmärk oli kaardistada ära olemasolev olukord, hinnata arendatava vetikakasvatuse sumba disaini efektiivsust vetika tootmisel ja mõõdistada sumbakasvatuse merekeskkonda tervendavad mõjud sh. kasvatuse võimalikud positiivsed mõjud kalade koelmualadele, merevee kvaliteedile ning keskkonnaseisundi üldisele parendamisele. Uuringu kokkuvõte tõdes, et vetikafarmide abil on võimalik parandada majanduslikult ja ökoloogiliselt oluliste kalaliikide kudemistingimusi. Kalade kudemisedukus paraneb koos elupaikade seisundi paranemisega, mida vetikakasvatus võib toetada toitainete eemaldamise ja valgustingimuste parandamise kaudu. Seetõttu võib vetikakasvatus Ruhnu piirkonnas lisaks biomassi tootmisele ja toitainete eemaldamisele mängida olulist rolli ka kalavarude kestlikkuse toetamisel.

Ruhnu Eksperimentaalne Vetikafarm näitab kuidas on võimalik kunagisel hülgeküttide saarel merega seotud pärandkultuuris leida võimalusi kestlikuks ja sinimajandusele tuginevaks tänapäevaseks edulooks areneda. Kohalike suurvetikate - põisadru (Fucus vesiculosus) ja rohevetika (Ulva intestinalis) - liikide kultiveerimiseks ehitatav Ruhnu eksperimentaalfarm aitab mõõta vetikakasvatusest tulenevat kasu ja sinimajandusliku mudeli ülesehitamise kasumlikkust, kutsub üles kaasamisele ja koostööle, et tulevane kestlik majandusmudel töötaks samaaegselt ka looduskeskkonna tingimuste parendajana.  Juba ajalooliselt on olnud vetikad suur ja oluline osa saare majandusest, nii näiteks saare keskele suunduv tee Hläk vein  on veel tänaseni säilinud rada, millel veeti adru Ringsust (läbi Dur Rings vein) Houbjersgjardo´sse, et tagada edukust põllumajanduses. Ruhnus olid ajalooliselt ka rahvarõivad vetikate veoks. Loodame, et taasavastatav vana teadmine võib olla saare uueks edulooks, et päästa saare kultuuri jätkusuutlikkus ja olla oma tegevustega kooskõlas UNESCO biosfääriala saare eesmärkidega - näidata kuidas inimene ja loodus koos eksisteerides saavad jõuda kõigile hea tulemuseni.

Tänud toetamast PRIA ning tänud kaasa töötamast Planeet Ruhnu ja Roheline Vihmavari.