Runska keeleprojekti seminar toimus 23. oktoobril Stockholmis Eesti Majas. Projekt keskendub ruhnurootsi murdele (rootsi keeles runska või runömål), mida kuni II maailmasõjani kõneldi Liivi lahes asuval Ruhnu saarel. Kuna pea kogu saare elanikkond põgenes sõja ajal Rootsi ja murret ei ole edasi antud noorematele põlvkondadele, on see tänapäeval kriitiliselt ohustatud: seda oskab veel vaid käputäis eakaid kõnelejaid, kes kõik elavad Rootsis. Ruhnurootsi murret ei ole varasemalt süvitsi uuritud, ja kuigi on olemas hulk vanemaid materjale, paiknevad need erinevates arhiivides ja erakogudes.
Projektil on kaks suuremat eesmärki. Esiteks dokumenteerida ja süstematiseerida kõik ruhnurootsi murde kohta leiduvad keeleandmed, nagu murdetekstid, salvestised, sõnaloendid, ning lisaks salvestada murde viimaseid kõnelejaid. Põhisihiks on luua avatud teadusele orienteeritud andmebaas, mis sisaldab teavet kõigi ruhnurootsi materjalide sisu ja kättesaadavuse kohta. Teiseks eesmärgiks on edendada üldisi teadmisi ruhnurootsi murde kohta eestikeelsel Ruhnu saarel, kus on suur huvi kohaliku kultuuri- ja keelepärandi vastu. Selleks koostatakse õppematerjale Ruhnu kooli jaoks ning erinevaid infomaterjale saare elanike ja külastajate jaoks. Jätkuprojektina on plaanis anda välja Ruhnu kooli kaasates runskat tutvustav aabits.
Kolmetunnine seminar tõi kokku keeleteadlased Tartu Ülikoolist, Göteborgi Ülikoolist ja ruhnurootsi keelest huvitatud. Ürituse avas projekti juht Eva Liina Asu, Tartu Ülikooli foneetika ja rootsi keele dotsent, kes tutvustas projekti üldist käiku ja eesmärke. Johannes Sarapuu ja Vootele Valter andsid ülevaate ruhnurootsikeelsetest salvestustest Rootsi ja Soome arhiivides. Ida Västerdal ja Henrik Rosenkvist Göteborgi Ülikoolist tutvustasid vanemaid materjale ruhnurootsi murde kohta ning uusi meetodeid nende uurimiseks. Pärast kohvipause jätkus programm Ida Västerdali ettekandega ruhnurootsi murde keelelistest tunnustest ning Eva Liina Asu ja Miina Norviku tutvustusega õppematerjalide koostamisest Ruhnu koolile. Seminar lõppes aruteluga.
Projekti rahastab NordPlus Nordic Languages programm ja see koondab akadeemilisi asutusi ning kodanikuorganisatsioone Eestist, Rootsist ja Lätist, võimaldades sedakaudu ühendada keeleteadlaste, kohaliku kogukonna ja ruhnu pärandkeele rääkijate jõud selle kriitiliselt ohustatud rootsi keele murde dokumenteerimiseks ja populariseerimiseks. Projektis osalevad keeleteadlased Tartu Ülikoolist, Göteborgi Ülikoolist ja Läti Ülikooli Liivi Instituudist ning Ruhnu Kultuuriruumi ja Rootsis elavate ruhnlaste seltsi (Runöbornas förening) esindajad. Kaheaastane projekt algas 2024. aasta suvel ja projekti lõpuseminar toimub Ruhnus 16. mail 2026.
Kirjuta esimene kommentaar