10. veebruaril täitus ühingul 9 aastat tegutsemist – palju õnne meile!
Rahvusvaheline koostöö jätkusuutliku tuleviku nimel
2024. aastal osales Ruhnu Kultuuriruum koos Saaremaa vallaga Baltic Energy Island Summit 2024 konverentsil Taanis. See andis võimaluse näha, kuidas teised Läänemere saared võtavad eesmärgiks minna taastuvenergia suunas, teha rohkem koostööd ning olla jätkusuutlikke lahendustega ülejäänud maailmale eeskujuks. Ka Riias toimunud rahvusvahelisel sinimajaduskonverentsil BLUE MISSION BANOS saime võimaluse tutvustada oma kogemusi ning visioone. Inspiratsiooniks oli ka koduses Tartus toimunud III Eesti Zero Waste konverents “Ringmajanduse süsteemid on reaalsus”.
Liitumine organisatsioonide ja võrgustikega
Oleme rõõmsad teatama, et 2024. aastal on Ruhnu Kultuuriruum liitunud nii Saarte Kalanduse liikmeskonnaga kui ka Saarte Koguga. Koostöö kalanduspiirkonna kohaliku tegevusrühmaga seab ühiseks eesmärgiks kalanduse ja sellega seotud tegevusalade arendamise ning rannakogukondade elujõu kindlustamise. Saarte Kogus aitame me aga kaasa töötada väikesaarte seaduse muudatustes ning teistes ühistes väikesaarte teemades. Alates aastast 2023 oleme osa ka UNESCO Biosfääriala programmist, kus aktiivselt kaasa töötame.
XI Ruhnu viiulilaager
2024. aastal toimus juba üheteistkümnes Ruhnu viiulilaager, mille eestvedajateks on Karoliina Kreintaal, Lee Taul ja Kairi Leivo. Sündmusest on aastatega kujunenud omalaadne väikesaare festival, mis pakub mitmekesist programmi loengutest matkadeni. Seitsme päeva jooksul oli laagris võimalik õppida ruhnurootsi repertuaari - tantse, koraale ja viiulimuusikat. 2024. aasta külalisõpetajateks olid maailmakuulsa ansambli El Khat liikmed Eyal El Wahab, Lotan Yaish ja Galor Yefet, kes andsid koos laagrilistega kontserte ja meisterdasid puutöökojas haruldase prügist tehtud vioola, mis kingiti Ruhnu koolile.
Ruhnu viilulilaager pälvis ka Kultuuriministeeriumi “Kultuurisõber 2023” tiitli! Palju õnne!
Runska keeleprojekt
2024. aastal käivitus oluline projekt Ruhnu keele säilitamiseks ja elustamiseks. Kuni 1944. aastani räägiti Ruhnus väga erilist rootsi keele murret (runska), mis sai ajaloo jooksul mõjutusi nii eesti, läti, liivi, vene, taani, soome kui ka inglise keelest. Nordplusi toetatud projekt "Documenting and promoting Runska, the endangered Estonian Swedish dialect of Ruhnu Island" kestab kaks aastat (2024-2025) ning seda juhib Tartu Ülikooli rootsi keele dotsent Eva Liina Asu-Garcia. Projekti koostööpartnerid on: Tartu Ülikool, Göteborgi Ülikool, Läti Ülikool, Ruhnu Kultuuriruum, Ruhnlaste Selts Rootsis (Runöbornas förening).
Seemneturvalisus ning pärandkultuurid
Koostöös Eesti ühe tuntuima pärandseemnete koguja ja maheaedniku Tiia Morfiniga viisime läbi projekti "Rahvamaja Paradiisiaed ehk kestliku (ja turvalise) Ruhnu kogukonna aianduse disain ja rajamine. Saare seemneturvalisus ja pärandkultuurid." Projekti eesmärgiks oli permakultuuri, seemneturvalisuse ja pärandkultuuride tutvustamine läbi praktilise kogukonna aianduse Ruhnu saarel. Tulemuseks vajalikud teadmised elurikka ning jätkusuutlikku aia loomisest. Üheskoos rajati permakultuurne kogukonnaaed Ruhnu rahvamaja krundile ning oma isiklikesse koduaedadesse. Projekti toetas Saaremaa Kohaliku Omaalgatuse Programm. Soovime kindlasti Tiiaga koostööd jätkata, projekti edasiarendusena sündis juba ka Ruhnu Kogukonna Seemnepank, mida peagi täpsemalt tutvustame.
Ruhnu Nööp 2023
Ruhnu Nööp on MTÜ Ruhnu Kultuuriruumi sünnipäeva puhul peetav iga-aastane tänuüritus. Pidu on pühendatud kõigile saare kultuuriellu panustajatele, kus eriliselt silma paistnud inimesed pälvivad Ruhnu Nööbi laureaadi tiitli kolmes kategoorias. 2023 aasta põlisruhnlaseks valiti Ellen Jäger, aasta ruhnlaseks Kadri Tukk ja aasta kultuurimetseeniks Aivar Pohlak. Aitäh kõigile kunagistele, praegustele ja tulevastele Ruhnu kultuuriellu panustajatele!
Kultuuriüritused Ruhnu rahvamajas
Ühingu eestvedamisel toimus Ruhnu Rahvamajas üks paras ports meeldejäävaid üritusi. Skulpturaalse keraamika hingeelu tutvustas Tiina Kaljuste, plaate keerutas iraanlasest DJ Arina Singh, muinastuled muutsid maagilseks Leana.Island & Kulno Malva, unustamatu oli Sörvemaa Pärimuse Seltsi Suur Tantsiõhta, rohked dokumentaalfilmi- ja lauamänguõhtud ning paljud teised mõnusad koosolemised. Rahvamajas ürituste korraldamine oli suur rõõm. Oleme tänulikud selle võimaluse eest ning soovime jõudu järgmistele tegijatele!
Sõpradel külas
Ühingu liige Kairi Leivo jõudis ka Gotlandile - suurpõgenemise 80. mälestuspäeva tähistamisele ja pidulikule kontserdile Visby Toomkirikus ning paljude saarelt põgenenud ruhnlaste haudadele, kes jäid oma elu lõpuni Gotlandile elama. Samuti külastasime ruhnurootslasi Stockholmis, et tutvustada runska keeleprojekti ning leida koostöökohti tulevikuks.
Kirjuta esimene kommentaar